Koroonaviirused moodustavad suure viirusteperekonna, mis võivad põhjustada hingamisteede infektsioone alates kergest külmetusest kuni raske kopsupõletikuni. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel tuvastati Wuhani linnas Hiinas 7. jaanuaril 2020 uut tüüpi koroonaviirus, mida inimestel pole kunagi varem leitud. Viiruse tüve nimetatakse tõsiseks ägeda respiratoorse sündroomiga koroonaviiruseks 2 (SARS-CoV-2) ja see on koroonaviirushaiguse 2019 põhjustaja (COVID-19).
Esitlus
SARS-CoV-2 kirjeldatakse kui erineva raskusastmega hingamisteede infektsioonide põhjustajat. Haiguse kulgemise kogu spektri katmiseks on võetud kasutusele mõiste koroonaviirushaigus 19 (COVID-19). Raskematele kopsuinfektsioonidele viidatakse ka kui raskele spetsiifilisele nakkuslikule kopsupõletikule (SSCP) [1].
Palavik üle 39°C, väsimus ja kuiv köha on COVID-19 patsientide kõige sagedastemaks sümptomiteks, mida esineb 60–100% haigestunutest [2] [3] [4]. Väikesel osal patsientidest esineb hingeldust, produktiivset köha, veriköha, lihasvalu, peavalu, kurguvalu ja ninaverejooksu. On täheldatud ka valu rinnus, kõhuvalu, iiveldust, oksendamist ja kõhulahtisust. Huvitaval kombel võib segadusseisund esineda umbes ühel patsiendil kümnest [2]. Hiljuti kirjeldati sümptomiteks ka lõhna ja maitse kaotust. Kui kerged nakkused võivad iseenesest taanduda mõne päevaga [5], võib haigus areneda nädal või kauem, põhjustades raske haiguse ägeda respiratoorse distressi sündroomi ja septilise šokiga. Selliste patsientide seisunud halveneb kiiresti ja nende puhul on kõrge suremus mitme organi talitlushäire tõttu.
Diagnostiline kuvamine näitab tõenäoliselt alumiste hingamisteede põletikulisi muutusi, mis võimaldavad diagnoosida kopsupõletikku, kahepoolsed leiud on väga levinud [3] [4]. Sageli täheldatakse „mattklaasi tüüpi“ varjustusi ja laatuvaid varjustusi, samas kui kopsu kavitatsioon, eraldiasetsevad pulmonaalsed sõlmekesed, pleuraefusioonid ja lümfadenopaatia ei ole COVID-19-le iseloomulikud [6]. Märkimist väärib see, et patoloogiliste leidude puudumine rindkere kujutistel ei välista nakatumist SARS-CoV-2 viirusesse. Neutrofiiliat ja lümfopeeniat on leitud umbes kolmandikul COVID-19 patsientidest [2] [4].
Põhjalik meditsiiniline läbivaatus
WHO ja USA Ameerika haigute tõrje ning ennetamise keskused avaldasid täpsed kriteeriumid COVID-19 testimiseks. Need erinevad pisut ja võivad muutuda, kui saadakse uusi andmeid SARS-CoV-2 esinemise kohta väljaspool Hubei provintsi Hiinas ja võimalike levimisviiside kohta [7] [8]. Lisaks sellele koostas WHO vahearuande 2019 nCoV nakkuste laboratoorseks diagnoosimiseks ja esitas loetelu asutustest, kelle poole võib sel eesmärgil pöörduda [9]. Nad töötasid välja rea geneetilise amplifikatsiooni teste, täpsemalt reaalajas RT-PCR protokolle, et kinnitada 2019-nCoV esinemist respiratoorsetes proovides [10] [11]. Kasutada võib nii nasofarüngeaalseid ja orofarüngeaalseid tampoone kui ka sputumit, endotrahheaalset aspiraati või bronhoalveolaarset lavaaži. Siiani ei ole antud soovitusi ülemiste või alumiste hingamisteede proovide eelistamiseks viiruse tuvastamiseks kergetel juhtudel, kuigi raskete ning progresseeruvate haiguste korral on tungivalt soovitatav kasutada alumiste hingamisteede proove.
Lisaks võib SARS-CoV-2 nakkuse kahtlusega patsientidelt võtta paaris-seerumiproove [9]. Neid tuleks koguda nii esimesel haigusnädalal kui ka 2–3 nädalat hiljem ning see võib võimaldada kergemate infektsioonide usaldusväärsemat diagnoosimist seroloogiliste analüüside saamisel.
NB! SARS-CoV-2 testimine peab toimuma sõltumata sellest, kas leitakse tavaline respiratoorne patogeen. Koinfektsioonide levimisest COVID-19 patsientide seas on vähe teada ja teiste patogeenide olemasolu ei välista nakatumist viirusesse SARS-CoV-2 [9].
Kõikidest kahtlustatavatest ja kinnitatud juhtumitest tuleb viivitamata teatada asjaomastele rahvaterviseasutustele. Sama kehtib ka ootamatute tulemuste saamise korral. Sellega seoses tuleb rõhutada, et jätkub kõigi seni avaldatud testimisprotokollide valideerimine.
Ravi
Haigusetekitaja vastu suunatud spetsiifilist ravi praegu ei ole. COVID-19 patsientidele on manustatud viirusevastaseid ravimeid, nagu oseltamiviir, gantsükloviir, lopinaviir ja ritonaviir, nii intravenoosselt kui ka suukaudselt [2], kuid andmed selliste meetmete tõhususe kohta ei ole veel kättesaadavad. Koroonaviiruse põhjustatud hingamisteede haiguste varasemate puhangute kogemus on üpris heidutav: ei ole leitud, et viirusevastastest ainetest oleks kasu ägeda respiratoorse sündroomi (SARS) ja Lähis-Ida hingamissündroomi (MERS) ravimisel [4].
Sellest hoolimata saavad patsiendid põhjalikku toetavat ja kaasuvate haiguste ravi [2] [4]:
- Kopsufunktsiooni parandamiseks kasutatakse kõige sagedamini hapnikuravi; vajalikuks võib osutuda mehaaniline ventilatsioon ja kehaväline membraanoksügenatsioon.
- Koinfektsioonide ennetamiseks ja ohjamiseks manustatakse laia spektriga antibiootikume ja võimalik et ka antimükootikume.
- Kasutatud on ka kortikosteroide. Need võivad vähendada kopsupõletikku ja ennetada hingamispuudulikkust, kuid mõjutavad ka paljusid teisi füsioloogilisi ja patoloogilisi protsesse.
- Lisaks sellele vajab elundite igasugune talitlushäire, näiteks äge neerukahjustus, kiiret tähelepanu ja sihipäraseid meetmeid.
Prognoos
Siiani kogutud kliinilised ja epidemioloogilised andmed viitavad raskete haiguste kõrgemale riskile eakatel, eriti neil, kellel eesneb kaasuvaid haiguseid [4]. SSCP suremus on praegu hinnanguliselt 2–5% [1], kuid SSCP üldine osakaal COVID-19-s on veel määramata.
Mis puudutab patsiendi individuaalset prognoosi, siis märgiti Chen et al.-is, et halva tulemusega inimeste näitajad olid kooskõlas MuLBSTA skooriga (varajase hoiatamise mudel viirusliku kopsupõletiku suremuse ennustamiseks) [2]. Selles mudelis peetakse ebasoodsateks prognostilisteks teguriteks multilobulaarsete infiltraatide olemasolu, väikest lümfotsüütide arvu, bakteriaalseid koinfektsioone, suitsetamist, hüpertensiooni ja kõrget vanust [12].
Etioloogia
Lu ja tema kolleegid mõistsid SARS-CoV-2 täpset olemust ja esitasid patogeeni täispika genoomijärjestuse [13]. Nende fülogeneetiliste analüüside kohaselt kuulub SARS-CoV-2 beetakoroonaviiruste perekonda ja sarbekoviiruste alamperekonda. Teine tuntud sarbekoviirus on SARS-CoV, mis põhjustas SARSi pandeemia aastatel 2002–2004. Kuna need on omavahel suhteliselt tihedalt seotud, tegi Rahvusvahelise Viiruste Taksonoomia Komitee koroonaviiruse uurimise rühm ettepaneku nimetada SARS-CoV-2 viiruse COVID-19 põhjustavaks patogeeniks [14].
Huvitaval kombel leiti, et SARS-CoV-2 on veel tihedamalt seotud kahelt nahkhiirelt saadud SARSi sarnase koroonaviiruse kui SARSi haigusetekitajaga [13]. Kas me räägime seega zoonootilisest haigusest? Viirust COVID-19 on tegelikult kirjeldatud potentsiaalse zoonoosina, [1] kuid Itaalia-Brasiilia uuring viiruse evolutsiooni kohta viitab vahepealse kandja olemasolule: Benvenuto et al. oletab, et algselt pärineb viirus nahkhiirtest, kuid enne inimeste nakatamist nakatas teist, veel tundmatut loomaliiki [15]. Arvatavasti oli Hiinas Wuhanis mereandide turul müüdud loom vaheperemees, kes soodustas viiruse levikut inimestele [13]. Paralleele võib tõmmata varasemate koroonaviiruse puhangutega, nimelt eespool nimetatud SARSi pandeemia ja MERSi puhanguga, mis algas 2012. aastal. Nahkhiired on määratletud nii SARS-CoV kui ka MERS-CoV loodusliku reservuaarina, samal ajal kui teised loomad, nimelt paguuma ja üksküürkaamelid, tegutsesid vaheperemeestena [16] [17].
Epidemioloogia
SARS-CoV-2 tekkis Hiina metropolis Wuhanis, kust reisijad kandsid viiruse kiiresti üle kogu riigi ja riigipiiridest välja, käivitades laiemas geograafilises piirkonnas sekundaarse nakatumisahela. Tai ametivõimud kinnitasid 13. jaanuaril 2020 esimese juhtumi väljaspool Hiinat.
Maailma Terviseorganisatsiooni 17. märtsil 2022 avaldatud olukorraaruande kohaselt on nakatunute arv maailmas praegu 460 280 168 [18].
Haigestunud patsiendid tuleb viivitamatult tuvastada, et vältida haiguse edasist levikut. Selle olukorra lahendamiseks ja SARS-CoV-2 põhjustatud rahvatervise ohtude vähendamiseks on vaja kooskõlastatud rahvusvahelist reageerimist, mistõttu kuulutas WHO 11. märtsil 2020 haiguspuhangu pandeemiaks.
Patoloogiline füsioloogia
Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkusena või kahe inimese vahelise füüsilise kontakti kaudu [1]. Fomiidid võivad mängida rolli ka COVID-19 levikus [18]. Inkubatsiooniperiood võib olla nii lühike kui kaks päeva või kesta üle kahe nädala ning tõsiselt tuleks kaaluda võimalust, et viirus võib enne sümptomite ilmnemist teistele edasi kanduda. Kuigi Saksamaal on teatatud asümptomaatilise kontakti nakkusest, ajakohastati vastavat juhtumiuuringut, kui saadi uut teavet, mis muutis esialgsed järeldused kehtetuks [5]. Seega ei ole tänaseni tõendeid selle kohta, et patsiendid võivad teisi nakatada enne sümptomite ilmnemist. Samuti pole teada, kui kaua võib viirust levitada inimene, kes on haigusest paranenud.
Ennetamine
COVID-19 ärahoidmiseks kohaldatakse ägedate hingamisteede nakkustesse nakatumise ja nende edasikandumise riski vähendamise põhimõtteid. Need põhimõtted hõlmavad regulaarset käte pesemist seebiga, eriti pärast otsest kokkupuudet haigete inimeste või nende keskkonnaga, ja tiheda kontakti vältimist inimestega, kellel on hingamisteede haiguse sümptomid. Teiselt poolt julgustatakse hingamisteede sümptomite all kannatavaid inimesi hoidma distantsi, katma köha ja aevastamist ning suhtuma tõsiselt oma isiklikku hügieeni. Palaviku, köha ja võimaliku SARS-CoV-2-ga kokkupuute korral tuleb varakult pöörduda arsti poole. Kaitsmata kokkupuudet farmi- ja metsloomadega tuleks üldiselt minimeerida. Tervishoiuasutustes tuleks nakkuste ennetamise ja tõrje tavadest rangelt kinni pidada ning neid vajadusel tõhustada.
Laiaulatuslikumas mõttes võib patogeeni ilmnemise tõenäosuse vähendamiseks võtta konkreetseid meetmeid. Elusloomade turud, näiteks Wuhani mereandide turg, on ideaalne kasvulava uute nakkushaiguste jaoks: loomade ja inimeste vahel on tihedad kontaktid ning ulatuslik geneetilise materjali vahetus viiruste vahel, mida kannavad mõlemad liigid. Need tingimused suurendavad oluliselt inimeste nakatumise tõenäosust ja viiruse võimalikku levikut inimeselt inimesele, mis on kaks pandeemia eeltingimust. Seetõttu on sellistele loomaturgudele juba aastaid osaks saanud karm, kuid põhjendatud kriitika. Probleemile ei aita sugugi kaasa asjaolul, et nendel turgudel õitseb ebaseaduslik kauplemine metsikute, potentsiaalselt ohustatud loomadega.
Kokkuvõte
COVID-19 on SARS-CoV-2 poolt põhjustatud erakorraline nakkushaigus. See patogeen tuvastati esmalt Hiina Hubei provintsis. Seejärel tõendati, et see pärineb Wuhani linna elusloomade turult. WHO hindas praegust haiguspuhangut pandeemiaks.
Tänase seisuga ei ole olemas viiruse COVID-19 vastast vaktsiini. Eri riikide teadlased teevad intensiivseid jõupingutusi selle olukorra muutmiseks, kuid arvatavasti ei ole vaktsiinid kättesaadavad enne vähemalt ühte aastat. See suurendab tugevate meetmete tähtsust, et avastada viirus COVID-19 varakult, isoleerida ja ravida juhtumeid, jälgida kontakte ja edendada riskile vastavaid sotsiaalseid distantsi hoidmise meetmeid.
Patsienditeave
Kergeid kuni raskeid hingamisteede infektsioone põhjustava uue koroonaviiruse 2019-nCoV puhkemine Hiinas ja paljudes teistes riikides kogu maailmas on tekitanud palju segadust. Soovitatav on võtta ennetusmeetmed nagu lähedase kontakti vältimine isikutega, kellel ilmnevad hingamisteede haiguse sümptomid, gripitaoliste sümtomite ilmnemisel arsti poole pöördumine ja teabe andmine tervishoiutöötajatele oma parimate teadmiste kohaselt.
SARS-CoV-2 põhjustatud haigust nimetatakse üldiselt COVID-19 ("koroonaviirushaigus 19"). Tavaliselt arenevad sümptomid 2–14 päeva jooksul pärast kokkupuudet ja hõlmavad palavikku, väsimust ning köha. Mõnel patsiendil võivad tekkida ka lihasvalud, peavalud, kurguvalu või nohu. Kuigi kerged infektsioonid paranevad tavaliselt mõne päeva jooksul, võib viirus COVID-19 võtta raske vormi, põhjustades kopsupõletiku, šoki ja lõpuks surma.
Kuna viirust COVID-19 ei saa kliiniliselt eristada teistest kopsupõletiku põhjustest, on ülioluline, et patsiendid annavad täpset teavet hiljutiste reiside, haiglaravi ja lähedase kontakti kohta igaühega, kes võib olla viirusega kokku puutunud. Patsiendi koostöö on võtmetähtsusega, et võidelda COVID-19 haiguspuhangu vastu, lühendada diagnoosimiseks ja teistega kokkupuudet takistavate meetmete võtmiseks kuluvat aega. Kui kellelgi kahtlustatakse viirust COVID-19, tuleks ta isoleerida, testida ja vajadusel tuleb pakkuda toetavat ravi.
Viited
- Wu YC, Chen CS, Chan YJ. Overview of The 2019 Novel Coronavirus (2019-nCoV): The Pathogen of Severe Specific Contagious Pneumonia (SSCP). J Chin Med Assoc. 2020.
- Chen N, Zhou M, Dong X, et al. Epidemiological and clinical characteristics of 99 cases of 2019 novel coronavirus pneumonia in Wuhan, China: a descriptive study. Lancet. 2020.
- Huang C, Wang Y, Li X, et al. Clinical features of patients infected with 2019 novel coronavirus in Wuhan, China. Lancet. 2020.
- Wang D, Hu B, Hu C, et al. Clinical Characteristics of 138 Hospitalized Patients With 2019 Novel Coronavirus-Infected Pneumonia in Wuhan, China. Jama. 2020.
- Rothe C, Schunk M, Sothmann P, et al. Transmission of 2019-nCoV Infection from an Asymptomatic Contact in Germany. N Engl J Med. 2020.
- Chung M, Bernheim A, Mei X, et al. CT Imaging Features of 2019 Novel Coronavirus (2019-nCoV). Radiology. 2020:200230.
- Centers for Disease Control and Prevention. Evaluating and Reporting Persons Under Investigation (PUI). https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/hcp/clinical-criteria.html. Accessed March 12, 2020.
- World Health Organization. Clinical management of severe acute respiratory infection when novel coronavirus (nCoV) infection is suspected. https://www.who.int/publications-detail/clinical-management-of-severe-acute-respiratory-infection-when-novel-coronavirus-(ncov)-infection-is-suspected. Accessed March 12, 2020.
- World Health Organization. Coronavirus disease (COVID-19) technical guidance: Laboratory testing for 2019-nCoV in humans. https://www.who.int/emergencies/diseases/novel-coronavirus-2019/technical-guidance/laboratory-guidance. Accessed March 12, 2020.
- Corman VM, Landt O, Kaiser M, et al. Detection of 2019 novel coronavirus (2019-nCoV) by real-time RT-PCR. Euro Surveill. 2020; 25(3).
- Centers for Disease Control and Prevention. CDC 2019-Novel Coronavirus (2019-nCoV) Real-Time RT-PCR Diagnostic Panel: Instructions for Use. 2020.
- Guo L, Wei D, Zhang X, et al. Clinical Features Predicting Mortality Risk in Patients With Viral Pneumonia: The MuLBSTA Score. Front Microbiol. 2019; 10:2752.
- Lu R, Zhao X, Li J, et al. Genomic characterisation and epidemiology of 2019 novel coronavirus: implications for virus origins and receptor binding. Lancet. 2020.
- Gorbalenya AE, Baker SC, Baric RS, et al. Severe acute respiratory syndrome-related coronavirus: The species and its viruses – a statement of the Coronavirus Study Group. bioRxiv. 2020:2020.2002.2007.937862.
- Benvenuto D, Giovannetti M, Ciccozzi A, Spoto S, Angeletti S, Ciccozzi M. The 2019-new coronavirus epidemic: evidence for virus evolution. bioRxiv. 2020:2020.2001.2024.915157.
- Mohd HA, Al-Tawfiq JA, Memish ZA. Middle East Respiratory Syndrome Coronavirus (MERS-CoV) origin and animal reservoir. Virol J. 2016; 13:87.
- Shi Z, Hu Z. A review of studies on animal reservoirs of the SARS coronavirus. Virus Res. 2008; 133(1):74-87.
- World Health Organization. Coronavirus Disease (COVID-19) Dashboard. https://covid19.who.int/. Accessed March 17, 2022.